Tahtsime parimat, välja kukkus hooletult

2009. aastal muutus veeseadus, mille järgi pidanuks EstLink2 taotlema ehitusluba. Aasta hiljem väljastas keskkonnaministeerium ettevõttele vee-erikasutusloa. Miks ei taotlenud Elering EstLink2-le aasta aega tagasi seadusemuudatusega nõutavat ehitusluba? Omanik peab ju ise vastutama, et ta seadusega vastuollu ei läheks ja ehitise paberid korras oleks. Veelgi tungivam on aga küsimus, kas tõesti ükski firma juriidilistest nõustajatest ei märganud veeseaduse seadusemuudatust.

Elering ei esitanud ehitusloa taotlust mitte omal initsiatiivil, vaid pärast tehnilise järelevalve ameti nõuet see taotleda. Ka kasutusluba tulnuks neil hankida kohe pärast alalisvoolu ühenduse avamist, mitte hakata seda taotlema rohkem kui aasta pärast seda. Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul on suurte projektide puhul tavapärane, et kasutusluba taotletakse hiljem. Seadus ütleb teisiti: pooleli olevat ehitist ei tohiks kasutusele võtta. Praktika aga kinnitab Veskimäe sõnu. 

Veskimägi on rõhutanud, et on rahvusvahelise suurprojekti EstLink2 puhul tegutsenud parimate kavatsuste järgi. Küllap on see nii olnud, aga ometi tekitab juhtunu nii mõneski ehitusettevõtjas vimma. Üks ettevõtja ütles end lootvat, et riik tema ettevõtte puhul n-ö silma kinni pigistab. Vaevalt sedasorti eeskujuks olemine Eleringile rõõmu teeb.